mul on oma toas üks riiul, kuhu kogu mu pudipadi varandus peaks ära mahtuma! ;) aga ei taha väga mahtuda ja ei leia kunagi midagi üles ja muud sellised jamad. mõõtsin riiulivahed ja otsustasin osta poest karja korralikke ühesuguseid punutud karpe. et siis ühes on õmblusvärgid ja teises kosmeetika omad ja kolmandas käsitöö asjad ja neljandas teist sorti käsitöö asjad ja üheksandas veel mitut-setut sorti erinevad käsitööasjad...
aga - kunagi pole nii palju raha, et 12 ühtemoodi kasti poest osta! eraldi ei hakka punnitama, äkki ei saa jälle teisel kuul samasugust ja...
ja nii see ostmine venib juba mitu aastat.
kui ma eelmisel aastal septembris perele papusid ostsin, avastasin, et need papukarbid on hiiglama tugevad, mitte ei taha pliidi alla panekuks katki käriseda. ja samal päeval varisesid mulle nagu tellitult kapi ja seina vahelt vanad tapeedirullide jäänused kaela. tuli mõte need karbid tapeediga üle liimida. said tehtud. sellised:
ega seda salfakakaunistust seal kohe peal polnud. see lisandus hiljem, kui paras jupp ühe pudeli peale panekul üle jäi ja kaanele samasugune juurde tuli rebida. ülejäänud karbid on praegu veel ilma, kuna ma ei suuda otsustada, kas panen kõigile ühesugused, mis oleks minu puhul surmigav või siis igale erinevad, mis oleks minu puhul mu tavaline liialdus, mida hiljem kohe kahetsema hakkan ja mida enam tagasi võtta ei saa.
no las mõte laagerdub. sellega ju ei põle. kesse neid peale mu enda ikka imetleb!
teise karbi tegin hiljuti, kui ansamblinaistega jõulupidu pidasime ja kink omatehtud pidi olema. võtsin siis kapist kauahoitud kaunikese karbi ja kleepisin ta üle, välja tuli vaat selline:
pidasin salamisi õhtu läbi pöialt, et kink inimesele satuks, kes ise ka käsitööst lugu peab. ja sattuski.
No comments:
Post a Comment