liivakaardihaiguse sain külge kunagi 2007, kui käisin eesti maapäeval.
seal töötubades nuusutasingi esimest korda igatsorti ehete tegemist, mida varem ainult eemalt olin näinud, ja ka katsetasin kahe liivakaardiga.
need on mul siiamaani alles, ehkki ajavad lausa naerma, nagu miskid laste tehtud põimitud järjehoidjad korvipunujat.
kõige viimasem kaart, mis selle nädala alguses kingiks läks, on selline: